Järvamaa laulu- ja tantsupidu
Peod läbi aastate
Järvamaa oma laulu- ja tantsupidu on peetud alates 1945. aastast. Siia on kogutud pidude kodulehed, kavaraamatud ja videod — vali aasta ja astu tagasi peopäeva.
2020-ndad 6 pidu
2010-ndad 10 pidu
2013
Järvamaa laulu- ja tantsupidu
Peotuli süüdati Vargamäel ja käis läbi kõik Järvamaa omavalitsused. Tantsuetendus „Ajaring-Aastaring" (lav. Marika Kuusik) ja laulupidu „Päritud laulud" (lav. Ave Avamere); ligi 1340 tantsijat, 1030 lauljat ja 44 pillimängijat.
2012
Järvamaa laulu- ja tantsupidu
„Järvamaa 75. laulu- ja tantsupidu" ning 105 aastat esimesest maakonna laulupeost. Tantsuetendus („kiigepidu") staadionil ja laulupidu Vallimäel; ligi 1000 tantsijat ning 1200 lauljat ja pillimeest.
2011
Tulihänna kingitus
Lavastaja Arlet Palmiste, kunstnik Kai Vähter. Peotule süütas Paides „kratt" ja kandis jalgsi Aravetele. Osales 55 koori, 55 rahvatantsurühma, 3 võimlemisrühma ja 2 puhkpilliorkestrit, kokku ligi 1400 esinejat.
2010
Järvamaa oma lugu
Idee Lili Välimäe, stsenaarium Tiia Tamm, kujundus Jaane Tammiste. 19 Järvamaa autorite uudisteost; 130 kollektiivi ja üle 2000 esineja. Peotuli süüdati Paides Laululina juures ja viidi Türile.
2000-ndad 7 pidu
2009
Ühesminemine
„102. Järvamaa laulu- ja tantsupidu": ligi 2200 esinejat – 46 koori, 43 tantsurühma, 2 orkestrit ja 2 kapelli ning tantsijad Pihkvast. Külalisdirigendid Ene Üleoja ja Killu Rasva; pealtvaatajaid üle 3000.
2007
Järvamaa laulu- ja tantsupeod 100
Juubelipidu 100 aastat esimesest laulupäevast Paides (1907). Algas kontsertjumalateenistusega Paide Püha Risti kirikus; lõpus kõlasid „Mu isamaa on minu arm" (dirigent Ants Üleoja) ja „Kodumaa". Külalisena Läti rahvatantsijad.
1990-ndad 3 pidu
1999
Järvamaa laulu- ja tantsupidu
Peo kunstnik Triin Prints, korraldaja Järva maavalitsuse kultuuriosakond (Aivo Toomistu). Ööl enne pidu varastati laululavalt kaunistuseks pandud vaibad.
1980-ndad 6 pidu
1986
Paide rajooni laulu- ja tantsupidu
Esinesid Paide rajooni nais-, mees-, sega-, laste-, poiste- ja ühendkoorid ning rahvatantsurühmad; algus kell 18.
1970-ndad 6 pidu
1979
Paide rajooni rahvakunstiõhtu ja laulupäev
Rahvakunstiõhtu ja laulupäev Vallimäel, külalised Lätist ja Leedust. Rahvakunstiõhtul tantsis kaheksa naisrahvatantsurühma.
1976
Paide rajooni laulu- ja tantsupidu
Tantsupidu 12. juunil ja laulupidu 13. juunil Vallimäel; külalisena esines Läti ansambel „Kurza".
1975
Paide rajooni laulu- ja tantsupidu
Pühendatud Suures Isamaasõjas saavutatud võidu 30. aastapäevale; algus kell 16 Vallimäel.
1974
Paide rajooni rahvakunstiõhtu ja laulupäev
Rahvakunstiõhtu 1. juunil ja laulupäev 2. juunil Vallimäel; külalised Lätist ja Leedust.
1973
Paide rajooni rahvakunstiõhtu ja laulupäev
Rahvakunstiõhtule ja laulupäevale tuli Paidesse 8500 inimest.
1970
Paide rajooni laulupäev
Pühendatud Eesti NSV 30. aastapäevale. Registreerus 8 segakoori, 4 naiskoori, meeskoor ja 6 puhkpilliorkestrit; külalistena rahvatantsijad Leedust ja Lätist.
1960-ndad 7 pidu
1969
Paide rajooni laulupidu
Pühendatud juubeli-üldlaulupeole; osales ligi 1200 lauljat ja mängijat. Paide muuseumis avati näitus Järvamaa ja Paide rajooni laulupidudest.
1968
Paide rajooni laulupäev
Pühendatud juubeli-üldlaulupeole. Peoks valmistus 11 segakoori, 4 nais-, 4 laste- ja 2 poistekoori ning 7 puhkpilliorkestrit.
1961
Paide rajooni laulupäev
Laulupäevast ja rahvakunstiõhtust võttis osa üle 1000 isetegevuslase: 8. juulil rahvakunstiõhtu, 9. juulil külaliskontsert ja laulupeo kontsert Vallimäel.
1960
Paide rajooni laulupäev
Eesti NSV 20. aastapäevale pühendatud pidustused: 2. juulil rahvakunstiõhtu, 3. juulil külaliskollektiivide kontsert ja laulupäeva kontsert. Ühtlasi üldlaulupeo peaproov.
1950-ndad 2 pidu
1959
Paide rajooni laulupäev
Rahvakunstiõhtu ja laulupäev Vallimäel; külalistena laulsid sõbrad Läti NSV Talsi rajoonist.
1958
Paide rajooni laulupäev
Pühendatud ÜLKNÜ 40. aastapäevale ja rahvaste sõprusele. Pidustused algasid 5. juuli õhtul sõpruspeoga, kus esinesid eestlased, venelased, leedulased ja lätlased.
1930-ndad 2 pidu
1937
Järvamaa X laulupidu
Järvamaa X ehk juubelilaulupidu – Järvamaa jõudis maakondlikest laulupidudest esimesena kümnenda peoni. Sel suvel oli see mandril ainuke maakondlik laulupidu.
1932
Järva IX laulupidu
Järva 9. laulupidu: ligi 80 laulu- ja pasunakoori ning üle 2600 laulja ja mängija üle Eesti. Pidu peeti uuel laululaval rahvamaja taga, jumalateenistus Vallimäel; ühendkoore juhatasid Mihkel Lüdig ja Juhan Zeiger.
