Ajalooline taust
Esimene teadaolev laulupäev tänase Järvamaa alal toimus Türi-Allikul 1866. aastal Türi kirikuõpetaja tütre Emilie Grohmanni eestvedamisel. Esimene laulupidu leidis karskusselts Idu eestvedamisel aset 1907. aastal Paides. Karskusselts plaanis laulupidu korraldada juba 1898. aastal, kuid tsaarivalitsuselt jäi luba saamata. 1907. aastast alates on laulupeod erinevate nimetuste all toimunud igal aastal. Näiteks 1915. aasta Eesti ainus laulupidu toimus 14. juunil Paides enam kui 500 peolise osavõtul. 25% peo tulust annetati sõjas olevate meeste perede toetuseks. 1943. aastal jäi Tallinnas ära üldlaulupidu. 1. augustil aga toimus
Paides maakonna laulupäev, mis oli pühendatud kommunistliku ikke alt vabastamise 2. aastapäevale. 1945. aastal peeti Paides Eesti esimene sõjajärgne laulupidu. Sel aastal mujal Eestis laulu- ja tantsupidusid ei toimunud. Sellest ajast alates on Järvamaal igal aastal aset leidnud oma laulu- ja tantsupidu. Tantsiti ka varasematel pidudel, ent pidude nimes see ei kajastunud. Teadaolevalt olid esmakordselt rahvatantsijad laulupeol 1928. aastal.
Alates 1945. aastast on Järvamaa laulu- ja tantsupeod olnud temaatilised. Nõukogude aega jäävad peod pealkirjadega „Sa vaata üle kodumaa”, „Meil laulud aitavad elada, võita”, „Olgu jääv meile päike” jm. Kavas olid needsamad eestlastele olulised laulud, näiteks M. Lüdigi „Koit”, M. Härma “Ei saa mitte vaiki olla”, G. Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm”, millele lisandus tolle ajastu kohustuslik repertuaar.
Aastatel 1945-1988 olid peod kahepäevased. Laupäeviti oli rahvakunstiõhtu koos tantsupeoga, pühapäeviti oli rongkäik ja laulupidu. Aastatel 1989-2011 toimus pidu ühel päeval ühtse laulu- ja tantsupeona. 1989. aastal pandi alus Vargamäel Kultuurihiies laulutule süütamise traditsioonile. Kuni 2012. aastani toimusid peod Paides. Aegade jooksul on selleks puhuks kokku tuldud nii Tarjuse aias, rahvamaja aias kui Vallimäel. Seoses Paide laululava remondiga toimus pidu kolmel aastal Aravetel, Kabalas ja seejärel Türil. 2012. ja 2013. aastal oli eraldi tantsu- ja laulupidu: Paide Gümnaasiumi staadionil tantsuetendus ja Vallimäel laulupidu ning tantsupidu Türi linna staadionil ja laulupäev lauluväljakul. 2014. aastal otsustati teha üks laulu- ja tantsupidu vaheldumisi Paides ja Türil.
Esimene teadaolev laulupäev tänase Järvamaa alal toimus Türi-Allikul 1866. aastal Türi kirikuõpetaja tütre Emilie Grohmanni eestvedamisel. Esimene laulupidu leidis karskusselts Idu eestvedamisel aset 1907. aastal Paides. Karskusselts plaanis laulupidu korraldada juba 1898. aastal, kuid tsaarivalitsuselt jäi luba saamata. 1907. aastast alates on laulupeod erinevate nimetuste all toimunud igal aastal. Näiteks 1915. aasta Eesti ainus laulupidu toimus 14. juunil Paides enam kui 500 peolise osavõtul. 25% peo tulust annetati sõjas olevate meeste perede toetuseks. 1943. aastal jäi Tallinnas ära üldlaulupidu. 1. augustil aga toimus
Paides maakonna laulupäev, mis oli pühendatud kommunistliku ikke alt vabastamise 2. aastapäevale. 1945. aastal peeti Paides Eesti esimene sõjajärgne laulupidu. Sel aastal mujal Eestis laulu- ja tantsupidusid ei toimunud. Sellest ajast alates on Järvamaal igal aastal aset leidnud oma laulu- ja tantsupidu. Tantsiti ka varasematel pidudel, ent pidude nimes see ei kajastunud. Teadaolevalt olid esmakordselt rahvatantsijad laulupeol 1928. aastal.
Alates 1945. aastast on Järvamaa laulu- ja tantsupeod olnud temaatilised. Nõukogude aega jäävad peod pealkirjadega „Sa vaata üle kodumaa”, „Meil laulud aitavad elada, võita”, „Olgu jääv meile päike” jm. Kavas olid needsamad eestlastele olulised laulud, näiteks M. Lüdigi „Koit”, M. Härma “Ei saa mitte vaiki olla”, G. Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm”, millele lisandus tolle ajastu kohustuslik repertuaar.
Aastatel 1945-1988 olid peod kahepäevased. Laupäeviti oli rahvakunstiõhtu koos tantsupeoga, pühapäeviti oli rongkäik ja laulupidu. Aastatel 1989-2011 toimus pidu ühel päeval ühtse laulu- ja tantsupeona. 1989. aastal pandi alus Vargamäel Kultuurihiies laulutule süütamise traditsioonile. Kuni 2012. aastani toimusid peod Paides. Aegade jooksul on selleks puhuks kokku tuldud nii Tarjuse aias, rahvamaja aias kui Vallimäel. Seoses Paide laululava remondiga toimus pidu kolmel aastal Aravetel, Kabalas ja seejärel Türil. 2012. ja 2013. aastal oli eraldi tantsu- ja laulupidu: Paide Gümnaasiumi staadionil tantsuetendus ja Vallimäel laulupidu ning tantsupidu Türi linna staadionil ja laulupäev lauluväljakul. 2014. aastal otsustati teha üks laulu- ja tantsupidu vaheldumisi Paides ja Türil.
Jätkusuutlikkus
Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja -kandumine
Laulu- ja tantsupidude traditsioon püsib vaid siis, kui on aastaringselt tegutsevaid aktiivseid muusika- ja tantsukollektiive. 2020 aasta seisuga on Järva maakonnas 54 laulukoori, 3 puhkpilliorkestrit, 2 rahvamuusikakollektiivi, 109 tantsukollektiivi ning Paide Muusikakoolis tegutsev sümfoniettorkester. Mitmele kollektiivile on laulu- ja tantsupidu ainus suurem esinemise võimalus.
Järvamaa tantsu- ja laulupidu ei saa toimuda ilma tublide korraldajateta: Paides Tiia Tamm ja Ülle Müller, Türil Ave Avamere, Siiri Miir ja Ülle Välimäe. Aastaid on üldjuhtide ja dirigentidena tegutsenud Tiiu Schüts (Türi), Malle Nööp (Paide), Aino Linnas (Koeru) ja Kuldar Schüts (Türi, Tallinn), orkestrijuhtidena Teet Tihvan (Paide) ja Ants Oidekivi (Türi), tantsujuhtidena Vilma Okas (Paide), Tiiu Vellamaa (Väätsa ja Paide), Malle Nööp, Marika Kuusik (Paide), Ülle Jääger (Koeru), Ülle Vaas (J-Jaani) jt.
Rahvatantsu ja laulmise õppimisega alustatakse juba lasteaias, mis tagab Järvamaale järelkasvu ning võimaluse laulu - ja tantsupidude jätkumiseks. Alates 2014. aastast on peokavva lisatud ka beebide ja vanemate tants, mis ühelt poolt annab juurde palju emotsionaalsust kuid olulisemaks on varajane kokkupuude meie rahvakultuuriga. Traditsiooniks on saanud memmede ja laste ühised tantsud ning mees- ja poistekooride ühislaulmine.
Laulu- ja tantsupeo korraldamist toetavad kohalikud omavalitsused, JOL, maakonna ettevõtted, Rahvakultuurikeskus ning Eesti Kultuurkapitali Järvamaa ekpsertgrupp.
Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja -kandumine
Laulu- ja tantsupidude traditsioon püsib vaid siis, kui on aastaringselt tegutsevaid aktiivseid muusika- ja tantsukollektiive. 2020 aasta seisuga on Järva maakonnas 54 laulukoori, 3 puhkpilliorkestrit, 2 rahvamuusikakollektiivi, 109 tantsukollektiivi ning Paide Muusikakoolis tegutsev sümfoniettorkester. Mitmele kollektiivile on laulu- ja tantsupidu ainus suurem esinemise võimalus.
Järvamaa tantsu- ja laulupidu ei saa toimuda ilma tublide korraldajateta: Paides Tiia Tamm ja Ülle Müller, Türil Ave Avamere, Siiri Miir ja Ülle Välimäe. Aastaid on üldjuhtide ja dirigentidena tegutsenud Tiiu Schüts (Türi), Malle Nööp (Paide), Aino Linnas (Koeru) ja Kuldar Schüts (Türi, Tallinn), orkestrijuhtidena Teet Tihvan (Paide) ja Ants Oidekivi (Türi), tantsujuhtidena Vilma Okas (Paide), Tiiu Vellamaa (Väätsa ja Paide), Malle Nööp, Marika Kuusik (Paide), Ülle Jääger (Koeru), Ülle Vaas (J-Jaani) jt.
Rahvatantsu ja laulmise õppimisega alustatakse juba lasteaias, mis tagab Järvamaale järelkasvu ning võimaluse laulu - ja tantsupidude jätkumiseks. Alates 2014. aastast on peokavva lisatud ka beebide ja vanemate tants, mis ühelt poolt annab juurde palju emotsionaalsust kuid olulisemaks on varajane kokkupuude meie rahvakultuuriga. Traditsiooniks on saanud memmede ja laste ühised tantsud ning mees- ja poistekooride ühislaulmine.
Laulu- ja tantsupeo korraldamist toetavad kohalikud omavalitsused, JOL, maakonna ettevõtted, Rahvakultuurikeskus ning Eesti Kultuurkapitali Järvamaa ekpsertgrupp.
Tänaste pidude toimumine
Järvamaa laulu- ja tantsupeod on juba rohkem kui 100 aastat olnud kohaliku kultuurielu oluline tähis. Maakonna pidude kavas on läbi aegade olnud laul, rahvatants ja pillimäng. Repertuaar ulatub rahvaluulest eri aegade autorite loominguni. Eelproovid, rongkäik, ühistantsimine, -laulmine ja -musitseerimine ühendab eri põlvkonna lauljaid, tantsijaid ja pillimängijaid.
Järvamaal on mitmeid tublisid tantsujuhte ja muusikuid, kes on loonud ja seadnud oma peo jaoks tantse ja laule. Mõnel aastal koosnebki pidu vaid järvamaalaste lauludest ja tantsudest. Laulude ja orkestripalade autorite seas on Tiina Kivimäe, Ants Oidekivi, Ulvi Tamm, Ave Avamere, Andris Avamere, Ants Väimäe, Krista Tiitmaa. Tantse on loonud Ülle Vaas, Jane Kiristaja, Vilma Okas, Milvi Nõmmik, Anneli Karma, Silva Kärner jt.
Tänased laulu- ja tantsupeod toimuvad maikuu viimasel laupäeval vaheldumisi Paides ja Türil kuni 2500 laulja, tantsija ja pillimängijaga. Peol on igal aastal kindel teema, näiteks „Ühesminemine”, „Südamehelinad”, „Ringmäng”. Uue peo teema ja tegija selgub juulikuus – kuu aega pärast eelmist pidu. Järvamaa Omavalitsuste Liidu (JOL) korraldatud stsenaariumikonkursi võitja saab õiguse peo korraldamiseks.
Laulu ja tantsupeo kontserdile eelneb tule tseremoonia, mis tradistiooniliselt süüdatakse mõned päevad enne pidu Vargamäel Järvamaa Kultuurihiies. Kohas, kus kasvamas Järvamaa tublimate kultuuri ja sporditegijate tammed sümboliseerides nii kultuuri eilset, tänast ja homset päeva. Kultuurihiies süüdatud tulega süütab Järvamaa Kultuuripärl Järvamaa laulu - ja tantsupeo tule.
Järvamaa laulu- ja tantsupeod on juba rohkem kui 100 aastat olnud kohaliku kultuurielu oluline tähis. Maakonna pidude kavas on läbi aegade olnud laul, rahvatants ja pillimäng. Repertuaar ulatub rahvaluulest eri aegade autorite loominguni. Eelproovid, rongkäik, ühistantsimine, -laulmine ja -musitseerimine ühendab eri põlvkonna lauljaid, tantsijaid ja pillimängijaid.
Järvamaal on mitmeid tublisid tantsujuhte ja muusikuid, kes on loonud ja seadnud oma peo jaoks tantse ja laule. Mõnel aastal koosnebki pidu vaid järvamaalaste lauludest ja tantsudest. Laulude ja orkestripalade autorite seas on Tiina Kivimäe, Ants Oidekivi, Ulvi Tamm, Ave Avamere, Andris Avamere, Ants Väimäe, Krista Tiitmaa. Tantse on loonud Ülle Vaas, Jane Kiristaja, Vilma Okas, Milvi Nõmmik, Anneli Karma, Silva Kärner jt.
Tänased laulu- ja tantsupeod toimuvad maikuu viimasel laupäeval vaheldumisi Paides ja Türil kuni 2500 laulja, tantsija ja pillimängijaga. Peol on igal aastal kindel teema, näiteks „Ühesminemine”, „Südamehelinad”, „Ringmäng”. Uue peo teema ja tegija selgub juulikuus – kuu aega pärast eelmist pidu. Järvamaa Omavalitsuste Liidu (JOL) korraldatud stsenaariumikonkursi võitja saab õiguse peo korraldamiseks.
Laulu ja tantsupeo kontserdile eelneb tule tseremoonia, mis tradistiooniliselt süüdatakse mõned päevad enne pidu Vargamäel Järvamaa Kultuurihiies. Kohas, kus kasvamas Järvamaa tublimate kultuuri ja sporditegijate tammed sümboliseerides nii kultuuri eilset, tänast ja homset päeva. Kultuurihiies süüdatud tulega süütab Järvamaa Kultuuripärl Järvamaa laulu - ja tantsupeo tule.
