Külli Kiivet, Järvamaa peo muusikajuht

Sind ootab ees suvine suur noortepidu, kus oled neidudekooride liigi üks dirigente. Kuidas mahutad oma tihedasse graafikusse Järvamaa laulupeo?

Ma olen päris tugev ajaplaneerimises ja märkmik on mu parim sõber :) Aga tegelikult on Järvamaa pidu minuga kogu aeg kaasas olnud. Lapsena käisin laulmas, vahepeal kuulamas ja viimastel aastatel olen käinud dirigeerimas. Korraldusega puutun kokku nüüd juba teist korda. Elu ongi protsess ja tegelikult on põnev kõiki neid etappe läbi käia, tunnetada ja sealt oma kogemusi ammutada. Järvamaa peo ideekavandi autor Marika Kuusik kutsus mind oma meeskonda ja Marikale ma „ei” ei ütle. Me oleme temaga teinud koos palju põnevaid projekte, näiteks Eesti nais- ja meeslauluseltsi ühislaulupäev “KoduLootus” või üle-eestiliste noortekollektiivide suurprojekt “Ilus maa”, kus esitasime Rein Rannapi laule. Marika on alati hingega asja juures ja tema meeskonnas on hea koostööd teha, ta on alati olemas. Hingesugulased oleme me temaga ka kindlasti!

Oled Järvamaa peo muusikajuht. Kuidas iseloomustad laulupeo tänavust repertuaarivalikut?

Kuna see pidu oli koroona tõttu ära jäänud, oli algne muusikaline materjal ju tegelikult juba olemas. Minu ülesanne oli see kriitilise pilguga praegust ajahetke silmas pidades üle vaadata, mida saab kasutada, mida oleks vaja juurde võtta, mis tuleb esitusele suvisel noortelaulupeol Tallinnas jne. Nii sai printsiibiks, et igas liigis on üks laul Järvamaaga seotud inimese sulest või tema juhatatud ja teine noorte laulupeolt. Järvamaa peol kõlavad sel korra näiteks Märt Hundi, Arvo Pärdi, Jaan Pehki ja Ave Avamere laulud ja seaded. Juhatavad Järvamaaga seotud dirigendid, kes hetkel siin elavad ja töötavad, või on Järvamaaga seotud olnud varasemalt - Piret Järvet, Kadri Hunt, Anne Toomistu, Tiiu Schüts, Indrek Vijard, Malle Anton, Kuldar Schüts, Kaur Pennert ja Jaanus Karlson. Meil kõigil on oma mälestus seoses Järvamaaga, me kõik oleme siia jätnud oma jälje ja me hoiame Järvamaad oma südames.

Juhatad peol ka laulupeoliste jaoks väga olulist laulu “Koit”. Millised seosed või emotsioonid sul selle looga endal tekivad?

“Koit” on laulupeo traditsioonis märgiline laul. Seda teavad kõik koorilauljad ning seda ootavad peo alguses kõik kuulajad. Kui “Koit” hakkab kõlama, tekib hinge selline positiivne elevus, et nüüd on jälle see aeg käes, kus saame koos olla ja laulda. Enne seda laulu on alati olnud n-ö protsess, kuidas me laulupeoni jõuame - harjutame, teeme proove, räägime ajakavadest, planeerime, et kõik õnnestuks. Ja siis, kui kõlab “Koit”, on see pidulik hetk käes. Ja üks oluline märkus veel - “Koitu” laulavad alati kõik kooriliigid kaasa. See on ka meie väiksematele lauljatele esimeseks n-ö suure ühendkoori a capella koorilaulu tunde kogemise koht. Sealt algab  laulupeo armastus.

Järvamaalt on tulnud mitmeid võimekaid uue põlvkonna dirigente. Kui suurt rolli on sinu puhul selles mänginud Järvamaa tugev rahvakultuuri ja laulupidude traditsioon?

Minu vundament on pärit Türi koolist ja minu muusikaõpetajatelt. Türil oli ja on koorilaul alati au sees. Me käisime kõigil laulupidudel, ma laulsin erinevates koosseisudes ilmselt enamustel kooli aktustel, meiega tegeleti laulmise osas väga palju. See oli oluline. Järvamaal on koorilaul ja rahvatants olnud väga heal tasemel, siin on olnud head juhendajad, kes on oma tööd teinud südamega. Näiteks ka minu peres olid kõik omal moel laulu- ja tantsupeo liikumisega seotud. Mina käisin laulupeol laulmas, isa mängis puhkpilli orkestris, ema ja õde tantsisid. Meie peres polnud keegi kunagi laulupeo ajal kodus.

Mis on sinu lemmik laulupeolaul?

Neid on mitu, aga mõne kohta saan rääkida ka loo.
“Ta lendab mesipuu poole”- seda laulu juhatas laulupeol mitmeid kordi minu õpetaja Ants Sööt. Ta oli legendaarne naiskooride dirigent ja minu esimene dirigeerimise õpetaja, kes juba esimeses tunnis ütles, et ma oskan dirigeerida. Mina sellel hetkel ei osanud veel mitte midagi, nagu mitte midagi, aga tema nägi minu sisse ja uskus minusse. Kui ma siis tema õpilasena nägin laulupeol teda dirigeerimas, oli see tunne väga võimas. Ta kinkis mulle pärast laulupidu oma lillekimbu, mis oli seotud kinni paelaga, mille küljes oli üks ilus Eesti lipuga märk. Seda märki kannan ma olulistel sündmustel siiani. See märk käis minu õpetajaga koos laulupeo  ühendkooride puldis „Mesipuu” ajal. Ja muidugi on meil kõigil oma lugu seoses lauluga “Mu isamaa on minu arm”. Ma nutan alati selle viimase salmi ajal lauluväljakul, ei jõua lõpuni laulda, emotsioon hakkab kohe  esimestest nootidest kaasa kerima. Kui ma oma kooridele seda õpetan, siis saan ikka ja jälle aru, kui keerukas see laul tegelikult vokaalselt on. Eriti see kolmas piano salm, mida mina nuttes kunagi ei laula, aga kõik koos, seal kaare all me ületame raskused ja laulame seda nii hingest koos, et võimsamat tunnet pole. Laulu sõnum tuleb just koos lauldes nii eredalt välja - me teeme oma kodumaa eest kõik, oma armsate inimeste eest kõik, et püsiks see mida me armastame - Eestimaa, eesti kultuur ja eesti keel.

Mis tunne on dirigendil suurt ühendkoori juhatada?

Ühendkoori juhatamist koolis ei õpetata, seda õpetab dirigendile elukogemus ja reaalne elu. Ühendkooriga on dirigendil ka alati vähem aega harjutada kui oma väikese kooriga. Ka see juhendamine nõuab erilist pingutust, täpseid sõnalisi ja käelisi juhiseid. Ühendkoori puhul peavad dirigendi käed haarama väga suurt inimeste hulka, ka juhatamise amplituut on enamasti suurem ja reljeefsem kui väikese kooriga - kõik peavad seda ühtemoodi mõistma. Sinu energia peab puudutama kõiki, kui soovida, et laul oleks tempoliselt koos, et fraas lendaks, et mõte kõnetaks. Ja see tunne seal puldis on väga eriline ja iga kord erinev...
Esimese suure koori juhatamise kogemuse saingi mina just Järvamaa peol, kui mind usaldati suure koori ette. Aga oma esimest suure laulupeo dirigeerimist ma ei mäletagi, olen seda hiljem videost küll vaadanud, aga endal isiklik tunne ja mälestus puuduvad, sest see oli ikka väga suur kokkuvõtmise hetk. Teine kord oli juba pisut kergem.

Järvamaa laulu- ja tantsupeo nimi on tänavu “Hingesugulane”. Mida see sulle tähendab?

Hingesugulase tunneb ära silmade järgi - vaatad otsa ja tead, et ta on sinu inimene. Temaga on hea rääkida igasugustel teemadel, ta lubab sul arutleda, otsida ja ka eksida. Temaga pole ka vaikus ebamugav, vaid mõnus paus. Ta on oma. Isegi kui te kohtusite alles nüüd.

Milline tänavune Järvamaa laulupidu tuleb?
Järvamaa pidu tuleb ilus, südamlik ja meeldejääv. Kohtumiseni Paides!